Kummaline ja hirmutav. Sel aastal on juba juhtunud nii palju. Ja eile siis juhtus minuga ka. Nimelt haigusleht. Ma ei tahtnud üldse töölt ära jääda aga seekord siis läks nii. Juba paar nädalat on mul olnud käsi täitsa valus. Eelmisel nädalal üks päev ei suutnud kodus panni pliidi pealt ära tõsta, pidin ta peaaegu maha viskama, nii valus oli lihtsalt. Siis läksin järgmine päev apteeki ja ostsin endale sidemest toe ümber randme. See aitas vähemalt nii palju, et oli meeles selle käega midagi mitte tõsta ja hoidsin teda rohkem. Nädalavahetusel näris see ranne mind tugevalt ja otsustasin siis, et käin seal arsti juures ära. Midagi halvemaks sellest ikka minna ju ei saa. Välja arvatud siis haigusleht. Nädal aega pean nüüd kätt puhkama. Ravi kui sellist ei saanud ja valuvaigisteid lubati süüa. NO, ootab ja vaatab paar päeva, mis saab.
Ma olen üldse viimastel aastatel suht arstide vastane olnud. Kui sügavamalt enda sisse vaadata ja küsida miks, siis meenub vanaema nägemine kõikide nende voolikute ja torude küljes ja nutumaitse tuleb suhu. Vanaisa läks hommikul haiglasse ja järgmise päeva õhtul teda enam ei olnud.
See arstide vastu olemine on ka tegelikult täitsa kummaline, sest kui väike olin siis ju meeldis meile õdedega med-punktis istuda ja vaadata kuidas vanaema tööd tegi. Vanaema oli mul velsker, ennem kui ta 180 kraadise pöörde tegi oma elus :P Nii lahe oli mängida nende metallist karpidega, kus olid süstlad ja nõelad sees olnud. Või siis nn tubade vahel joosta. Kardinatega eraldatud voodite vahel peitust mängida. Ainuke kabinet, mis mul siiani hirmu naha vahele toob on hambaarsti kabinet. Mul ei ole nõelte vastu midagi aga need puurid on vastikud. Mäletan med-punkti siseõues maasikate söömist. Seal oli alati kevadel esimesena lumi maas, sest kõik hoolitsesid selle eest :) Mäletan, et väiksena oli mul väga tihti kurk haige ja siis sai seda sinist valgust "neelatud". Koonuse kujuline toru oli suus ja pidi istuma seal siis ühe koha peal u 10 minutit. Isegi mäletan seda maitset...
Sel aastal on üldse liiga paljudel inimestel arstidega kokkupuuteid olnud. Kellel jalad, põlved (tervitused Küllikile, Airile ja Jennale), kellel seljad, kellel siseorganid(tervitused Silviale). Siis veel Maidul kael ja nüüd minul käsi. Ja motohooaeg pole veel alanudki (selle mõtte pärast sülitab igaks juhuks kolm korda üle õla).
Mõned head uudised (loe ilmakodanikud) on ka olnud ja neid tuleb sel aastal veel aga ikkagi. Kui esimese kolme ja poole kuuga on juba nii palju juhtunud, siis mis edasi saab...
Täna olen ühe valuvaigisti juba võtnud, peab vist lugema sealt kasutusjuhendist mitu neid tohib päeva jooksul ära süüa, muidu olen varsti täitsa pahupidi silmadega. Õnneks ei pea rooli istuma.
NB: nüüd oleks ju vaba aega aga ma ei ole kindel kas ma tohiksin keppidega kõndima minna, see ju ka pingutab rannet...
NB: õnneks on valus vasak käsi, saab vähemalt kirjutada :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar