Pühapäeva hommik

Pühapäeva hommik. Äratuskell. Valu.
Jälle ärkasin valuga üles. Kõigepealt kõhuvalu ja nii kui kätt liigutasin, käis sealt ka valu läbi.
Tõesti tundub, et hakkan vanaks jääma. Et kui hommikul kuskilt valutab, siis järelikult olen ikka elus. Nagu vanemad inimesed ikka ütlevad.
Ma ei ole üldse arstide inimene. Pigem väldin neid ja loodan, et kõik läheb üle. Seekord ei lähe. Või siis vähemalt ei ole läinud. Käsi on valus juba ligi kaks nädalat. Homme siis lähen vaatan, mis arstitädi või -onu selle kohta ütleb. Natuke keeruline on see, et pean ennast arusaadavaks tegema võõras keeles.
Muidu on täitsa mõnus pühapäeva hommikul üles ärgata, kohvi juua rõdul ja raadiot kuulata. Päike paistab. Talveunest on ärganud ameeriklaste juhid ja oma autod ilusti ära poleerinud ning kruiisivad nendega nüüd linnas ringi. Ka päris palju mootorrattaid on kevadet kuulutamas. Lahe :)
Varsti tööle..