Weekend in Estonia :D
Ainult sellepärast ma käisingi, et üks õeraasudest sai 15 (Appi, nii vana juba, tegelikult ka või!!!) ja Rockveres oli Punklaulupidu :D Jeeeee!!!!!!!!!
Väga lahe nädalavahetus algas siis, kui reedel töölt ära sain ja kodus dušši alt läbi joostes autosse istusin ning laeva peale kimasin :) Reede öösel väike vanalinna baari-ring. Jäävesi oli väga kuum teema :) Ja, oi kuidas mulle see sidrun peale ei läinud...

Hommikul sai siis paar-kolm tundi magatud ja uuesti tegudele. Kõigepealt laulsime õekese üles ja soovisime talle õnne :)

Siis oli vaja natuke poodides kolada, Rõõõmu kirbuturult saime saapad Stellaga kahasse ja kodus tegime ettevalmistusi õhtusteks pidudeks. Elisa sünnipäevaks snäkid ja dipid ja salati ja koogi :) Meik näkku ja lõunast jätsin noored pidutsema ning ise edasi maale. Võtsime naabrid peale ja sõitu minek. Juba teel sai palju nalja aga üks tõsine asi ka. Nimelt oli üks auto kraavi sõitnud. Ehmatus oli suur, sest esiteks oli mees veel autos ja kui lähemale jõudsime, paistis kraavist lastevanker... õnneks oli kõik hästi läinud, kui nii saab öelda, sest mees oli üksinda autos olnud. Magama oli jäänud, auto oli suhteliselt kurvas olukorras aga mehel endal kõik korras. Positiivse poole pealt võib öelda, et eesti inimene ei ole ikka nii ükskõikne kui üldiselt arvatakse. Ka selle õnnetuse koha lähedusse jäi seisma vist viis autot. Ja kõik tahtsid aidata.

Lõpuks siis jõudsime ka Rakverre kohale. Autosi ja rahvast ikka meeletult. Aga sellise ürituse korral, pole üldse midagi imestada. Parkimisega suurt vaeva ei pidanudki nägema, vastupidiselt meie kartustele. Pungi inimesed on ikka ka ägedad ja sõbralikud. Pea igal pool oli lahedaid inimesi. Söögi-joogi järjekorras lasti ringi käima pungivein kaaskannatajate poolt ja peldiku järjekorras oldi nõus meestele kambaka tegemisel :D Viimane tähendab siis seda, et mehed kõik kemmerkute taha, mitte järjekorda pikendama. Peldikus "istudes" kuulsin ka kuldset lauset - Ära survega lase, ikka törtsu kaupa :D

Ei, väga lahe oli :) PUNK RUULIB !!!



Tagasi koju pühapäeva hommikul. Ilm oli ilus, väsimus meeletu. Poes veel ennem kui laevale pääsesin. Poes tundsin ennast küll, nagu täielik joodik, nii mitut kasti õllet pole ma üksinda veel kunagi ostnud. Ja ikka, kui kiire on ja ennast väga hästi ei tunne, peab midagi juhtuma... Üks õllekast kukkus maha, nii tore on hommikut alustada nii, et oled kätest ja jalgadest õllega koos. Kolm tühja purki jäi sinna parklasse minust maha :P Laev oli isegi kell 11 täitsa täis. Ei taha mõeldagi, mis küünarnuki tunne oleks hilisemal laeval olnud.

Kui laevalt maha sain ükskord, siis tahtsin kohe poodi minna ja juua osta. Maitsevett. Sest loomulikult unustasin ma selle eestis ära suures sahmerdamises. Käisin vist nelja poe ukse taga, ennem kui lõpuks meelde tuli ja taipasin (blondiin nagu ma olen), et soomlastel püha, Helluntai, ja normaalsed poed kinni... Appi, pikad juhtmed... Kui siis leidsin selle ühe poe, mis lahti oli, seisin järjekorras u pool tunnikest. Aga kätte sain oma veed :)

Koju jõudes oli mees juba ootams, tegime mootorrattaga väikese tiiru, käisime söömas ja nautisime ilma. Vahetult ennem kodu poole tagasi pööramist hakkas vihma kallama, et siis märjaks suutsime ka saada ikka.

Kokkuvõtteks oli väga lahe nädalavahetus. ELU ON ILUS :)

Paus...

Mul hakkab juba kõrini saama, tööst siis. Oli seitse päeva tööl, "puhkas" ühe päeva ja nüüd siis jälle pikk nädalavahetus + esmaspäev. "Puhkasin" sellepärast, et käisime tööandja kulul Linnanmäel, lõbustuspargis. Väga lahe aga jube väsitav päev oli.
Linnanmäel on 44 erinevat atraktsiooni. Nii väikestele kui suurtele. Lõbustuspargi sünnipäevaks avati uus atraktsioon: Ukko. 150 m pikk rada viib hullud kõigepealt 50 meetri kõrgusele ja tuleb sealt 105 km/h alla. Arvake, kas ma julgesin sinna peale mina. Aaa, EI. No Mait üritas küll peaaegu kõike aga lõpuks sai meil aeg lihtsalt otsa. Aga läbi sai proovitud igasugu ameerika mäed ja raketid ja ulme rong ja kummituse rong. Viimane oli küll lastele mõeldud aga me ju ka lapsemeelsed :) Ma ikka kardan igasugu ronge mis loksutavad ja keerutavad ja tagurpidi liiguvad aga seekord olin tubli ja käisin nad läbi. Ma arvasin, et mulle meeldiks väga Ilmaratas, mis viib inimesed kuni 34 m kõrgusele ja sealt on tohutut ilus vaade. Tegelikkus oli see, et seal üleval oli tuul ja külm ja kui liiga kaua seda ilusat vaadet imetlesid, tekkis selline jube kõrguse kartus ka. Tegime kaks ringi ja siis hakati jõnksutama, et uued inimesed peale lasta. Siis oli juba tunne, et tahaks karjuma hakata : Laske meid siit alla!

Viimasena käisime Vekkulas, see on "maja", mis on täis viltu olevaid tubasi ja liikuvaid põrandaid ja treppe, millest üles minemine on suht keeruline,sest nad liiguvad nagu ise tahavad. Ja siis veel tunnel ja rippsild ja lõpuks saab vaibaga liumäest alla lasta. Mina suutsin seal oma käe katki teha, ilmselt libises mööda seda puidust liumäge ja mitte vaiba peal. sama tunne on, nagu oleks ära põletanud, nagu oleks käe vastu kuuma ahju pannud. Aga pole hullu, jäin ellu.
Siis käisime vahepeal söömas ja tegime aega parajaks, et Meremaailmale ka tiir peale teha. Kalad, merihobud, kaheksajalad, koledad kalad, krabid, imelikud kalad, paar pisikest haikala, raid. Rahvast oli loomulikult päris palju ja kuna me olime juba ka suht väsinud, siis laste kisa ja jonnimine ei olnud just kõige meeldivam. Tegime siis kiire tiiru ja minekut.
Ausõna väsitas täitsa ära. Kodus üks jahutav dušš ja pidime tunnise uinaku ka tegema, mis venis ikka pikemaks ja ega õhtul enam midagi teha ei viitsinud. Korra käisime  jalutamas aga siis tuppa ja tuttu.

Täna on laupäev ja soome koolides lõpupeod. Ja tööd oli ikka palju. Veel 15 päeva.....