Tervist, Terviseks

Kummaline ja hirmutav. Sel aastal on juba juhtunud nii palju. Ja eile siis juhtus minuga ka. Nimelt haigusleht. Ma ei tahtnud üldse töölt ära jääda aga seekord siis läks nii. Juba paar nädalat on mul olnud käsi täitsa valus. Eelmisel nädalal üks päev ei suutnud kodus panni pliidi pealt ära tõsta, pidin ta peaaegu maha viskama, nii valus oli lihtsalt. Siis läksin järgmine päev apteeki ja ostsin endale sidemest toe ümber randme. See aitas vähemalt nii palju, et oli meeles selle käega midagi mitte tõsta ja hoidsin teda rohkem. Nädalavahetusel näris see ranne mind tugevalt ja otsustasin siis, et käin seal arsti juures ära. Midagi halvemaks sellest ikka minna ju ei saa. Välja arvatud siis haigusleht. Nädal aega pean nüüd kätt puhkama. Ravi kui sellist ei saanud ja valuvaigisteid lubati süüa. NO, ootab ja vaatab paar päeva, mis saab.
Ma olen üldse viimastel aastatel suht arstide vastane olnud. Kui sügavamalt enda sisse vaadata ja küsida miks, siis meenub vanaema nägemine kõikide nende voolikute ja torude küljes ja nutumaitse tuleb suhu. Vanaisa läks hommikul haiglasse ja järgmise päeva õhtul teda enam ei olnud. 
See arstide vastu olemine on ka tegelikult täitsa kummaline, sest kui väike olin siis ju meeldis meile õdedega med-punktis istuda ja vaadata kuidas vanaema tööd tegi. Vanaema oli mul velsker, ennem kui ta 180 kraadise pöörde tegi oma elus :P Nii lahe oli mängida nende metallist karpidega, kus olid süstlad ja nõelad sees olnud. Või siis nn tubade vahel joosta. Kardinatega eraldatud voodite vahel peitust mängida. Ainuke kabinet, mis mul siiani hirmu naha vahele toob on hambaarsti kabinet. Mul ei ole nõelte vastu midagi aga need puurid on vastikud. Mäletan med-punkti siseõues maasikate söömist. Seal oli alati kevadel esimesena lumi maas, sest kõik hoolitsesid selle eest :) Mäletan, et väiksena oli mul väga tihti kurk haige ja siis sai seda sinist valgust "neelatud". Koonuse kujuline toru oli suus ja pidi istuma seal siis ühe koha peal u 10 minutit. Isegi mäletan seda maitset...
Sel aastal on üldse liiga paljudel inimestel arstidega kokkupuuteid olnud. Kellel jalad, põlved (tervitused Küllikile, Airile ja Jennale), kellel seljad, kellel siseorganid(tervitused Silviale). Siis veel Maidul kael ja nüüd minul käsi. Ja motohooaeg pole veel alanudki (selle mõtte pärast sülitab igaks juhuks kolm korda üle õla).
Mõned head uudised (loe ilmakodanikud) on ka olnud ja neid tuleb sel aastal veel aga ikkagi. Kui esimese kolme ja poole kuuga on juba nii palju juhtunud, siis mis edasi saab...
Täna olen ühe valuvaigisti juba võtnud, peab vist lugema sealt kasutusjuhendist mitu neid tohib päeva jooksul ära süüa, muidu olen varsti täitsa pahupidi silmadega. Õnneks ei pea rooli istuma.

NB: nüüd oleks ju vaba aega aga ma ei ole kindel kas ma tohiksin keppidega kõndima minna, see ju ka pingutab rannet...

NB: õnneks on valus vasak käsi, saab vähemalt kirjutada :)

Pühapäeva hommik

Pühapäeva hommik. Äratuskell. Valu.
Jälle ärkasin valuga üles. Kõigepealt kõhuvalu ja nii kui kätt liigutasin, käis sealt ka valu läbi.
Tõesti tundub, et hakkan vanaks jääma. Et kui hommikul kuskilt valutab, siis järelikult olen ikka elus. Nagu vanemad inimesed ikka ütlevad.
Ma ei ole üldse arstide inimene. Pigem väldin neid ja loodan, et kõik läheb üle. Seekord ei lähe. Või siis vähemalt ei ole läinud. Käsi on valus juba ligi kaks nädalat. Homme siis lähen vaatan, mis arstitädi või -onu selle kohta ütleb. Natuke keeruline on see, et pean ennast arusaadavaks tegema võõras keeles.
Muidu on täitsa mõnus pühapäeva hommikul üles ärgata, kohvi juua rõdul ja raadiot kuulata. Päike paistab. Talveunest on ärganud ameeriklaste juhid ja oma autod ilusti ära poleerinud ning kruiisivad nendega nüüd linnas ringi. Ka päris palju mootorrattaid on kevadet kuulutamas. Lahe :)
Varsti tööle..

Laupäevane päike

Täna oli täitsa mõnus õues jalutada. Oli poolik tööpäev ja kui koju hakkasin minema, paistis päike. Oli lausa erakordselt ere :) Kõndisin vist umbes tunnikese päikese käes. Klapid peas.

Märkamata ei jäänud mul aga need mitu mitu mootorratast, kes just täna olid välja tuuritama tulnud.

Seda häält kuulda on ikka nii mõnus :)

Ma ei jõua ära oodata, millal ükskord ise sõitma pääsen. Testide lahendamine läheb suhteliselt visalt praegu, nii palju muuga on ju vaja tegeleda.

Jube koristamise tuju tuli peale. Põrandad puhtaks ja lilled lauale.

Imelik päev on.

Nädalavahetus

Ma ei ole küll eriline kollase värvi austaja aga viimasel ajal on kõik minu ostetud lilled (enamasti endale) just kollased. Ilmselt ei suuda ma seda sooja suve ära oodata ja siis see kollane mõjub just selliselt soojalt, kevadiselt, mõnusalt :)

Aga reedesse.

Tegin oma selle kevade esimese jalgratta sõidu. Rongijaama täpsemalt. Mul ei ole tegelikult mitte midagi kõndimise vastu aga see ei meeldi mulle siis, kui on palju kompse ja kotte.

Käisin Aiamessil. Nii äge kevade tunne tuli peale. Seal oli nii palju lilli :)

Keset saali suur kunstiteos :)

Seal oli nii palju igasuguseid lahedaid asju, näiteks:

Aia Tigu

Aia-Jänes

Linnumaja

Aken

Lillepotid :)

Idee

Nii kahju, et ei saa endale neid lubada. Muidu oleks sealt suurte kompsudega ära läinud. Ostsin kaasa ainult Kolm Kollast Nartsissi potti. Jälle kollased lilled :P

Selliste ürituste külastamiseks peab olema aega ja võiks teada, mida sealt tahad. Mina tahtsin lilli. Midagi ilusat ja kevadist. Seda ma ka sain.



Üks Ilusa Aia võistlusel osalenud kunstiteos

Üks terrasside võistlusel osalenutest, mis jäi silma

Mina, kui suur hull kivide fänn olin lummatud järgmistest:

Kahju, et neid nii vähe oli.

Lõpuks jäin ikkagi kõigega rahule ja mul on hea meel, et  käisin. Paar poodi jäid sima, mida tulevikus kindlasti külastan ja ideid sain ka :)

NB: vabandan, osad pildid on telefoniga tehtud, selle pärast ei kannata eriti kriitikat aga vähemalt midagigi.

See juhtus esmaspäeva hommikul... ehk kuidas ma märjaks sain

Tere Hommikut. 4:30
Lasin veel õel endale helistada, sest kartsin, et äkki ei ära üles. Tegelikult olin üleval juba ennem kella, ilmselt oli ärevus sees, sest pole nii vara tükk aega ärganud. Üks kange kohv, natuke hommikusöögi helbeid viimase jogurtiga ja bussi peale. Mingil hetkel keset sõitu hakkas meeletu vihmasadu, tekkis väikestviisi küsimus, kas bussijuht ikka sõita näeb. Küljeakendele kallas küll keegi nagu ämbriga. Sõit läks kiirelt, sest olin päris palju lugemist eelmisel päeval kaasa ostnud. Kui Helsingisse jõudsime, jäi sadu järgi :) Optimist nagu ma olen, arvasin siis, et mis see ära ei ole jalutada natuke. Hakkas tibutama...
No tere optimisti. Ma ei ole niimoodi tilkunud juba tükk aega. Täiesti konkreetselt tilkusin.
Ja mis sest kasu oli, et silmi värvisin enne kodust ära minekut. Ainult mustad silmaalused ja laiali valgunud ripsmevärv oli alles sellest, kui sadamasse jõudsin ja esimese asjana wc peeglist ennast vaatama jooksin. Püksid olid täiesti märjad, jopest oleks võinud vett välja väänata ja ka sokid tundusi niisked. Aga lõpuks ikka õnnelik, et laeva peale jõudsin ja hetkeks koju pääsen.



Võtmed

Ei ole üldse naljakas... Täna töölt koju jalutades, vihmasajus, tuli korraga peale hirm. Mis siis saaks, kui oleksin just täna võtmed koju unustanud...? (vahepeal mitu korda taskut kontrollides, kas võtmed ikka on alles) Lasime küll teha varuks ka võtmed aga need on autovõtmete küljes, ja just sel nädalal mul ju autot ka ei ole. Ja mees on eestis oma võtmetega.

Vihma sajab ja tuul on ka suhteliselt vastik. Huvitav, mida ma siis teeks?

Naabermajal on jalgrataste ja tõukerataste hoidmiseks pisike majake või siis nn ait. Kui sinna sisse murda, siis saaks vähemalt tuule ja vihma eest varju...

Meil on ikka veel rõdu all suur lumehunnik, selle otsa ronides saaks äkki rõdule. Aga siis peaks akna ära lõhkuma ja nii julge (rikas) ma ei ole.

Kõige loogilisem ja viisakam oleks helistada majavanemale (märkus: pane nr telefoni).

Õnneks pole seda veel juhtunud (sülitab kolm korda üle vasaku õla)...

Iga kord kui toast välja lähen, katsun mitu korda üle kas võtmed ikka on alles.

Sellest oleks saanud hea aprillinalja Maidule, kahju, et see mulle alles nüüd meelde tuli. :P

Kevad

PÄIKE  =  NAERATUS
VÄRVID TOAS  =  NAERATUS

Kui päike paistab, on ju nii ehtne kevade tunne. Kui oled toas, aknast piilub sisse soe päike ja aknast välja ei vaata, võiks isegi arvata, et väljas on juba suur suvi. Lihtsalt nii soe on.

HEADE EMOTSIOONIDE OTSIMISE PÄEV!

Esimene emotsioon oli hommikul avastada, et mu oksakesed toas on lehte läinud :)

Siis tekkis selline vastupandamatu soov endale lilli osta :) Ja nii ma tegingi :D

Tõmbasin lühikesed püksid jalga ja marss õue :) Helsingis oli isegi õues päikese käes kevad :)

Kena Kevadet !!!