"Sa peaksid ju küll õnnelik olema..."
Mul on katus pea kohal, soe ja puha. Aga KODU ei ole... On ainult koht kus magada ja olla.
Mul on käed ja jalad otsas. Aga nad valutavad ja valutavad.
Mul on tervis. Enam vähem korras. Kui välja arvata kõik mu vead.
Mul on töökoht. Kus ma aina vähem ja vähem tahan käia.
Mul on elukaaslane.
Ma peaksin ju õnnelik olema... aga miks siis tahaks midagi muud, olla kuskil mujal, teha midagi teistsugust ja olla keegi teine...
Iga päev tahan alustada otsast peale aga ei leia seda otsa üles.
Täna viin prügi välja ja pudelid/purgid ära. Äkki saab jälle mõneks minutiks õnnelik olla. Siis tööle...
